Liigsed tähemärgid

Eestis on tavaks küsida tõlketöö eest hinda tähemärkide arvu järgi. Seetõttu on tellijale kasulik, kui tekstis on optimaalselt tähemärke – ent tähemärkide arvu saab kunstlikult suurendada, olgu tahtlikult, kogemata või lihtsalt oskamatusest, näiteks tühikute lisamisega.

Oletagem, et Teie tekstileheküljel on 20 koma ja punkti. Õigekirjareeglid näevad ette, et koma ja punkt kirjutatakse vahetult eelneva sõna järele ja eraldatakse järgmisest sõnast tühikuga. Kui aga lüüa tühik ka koma ja punkti ette, tekiks selle näite puhul juba 20 lisatähemärki. Tõlketeenuse tellijale on see igati kahjulik, rääkimata sellest, et säärane kirjutusviis on ka õigekirjareeglitega vastuolus. Ometi olete ju Teiegi selliseid tekste aeg-ajalt kohanud?

Lisades siia-sinna sõnade vahele ühe tühiku asemel kaks või isegi kolm, suureneb
tähemärkide arv veelgi. Samuti lisab tähemärke tühikute kasutamine teksti sõrendamiseks, selmet suurendada tähevahet. Võrdluseks: s∙õ∙r∙e∙n∙d∙a∙t∙u∙d∙∙t∙e∙k∙s∙t – 30 tähemärki; sõrendatud tekst – 16 tähemärki. Erinevus 14 tähemärki.

Uskumatult palju lisab tähemärke sisukorra kujundamine tühikute abil – jah, tõepoolest, tehakse ka nii.

Sageli alustataksegi teksti toimetamist liigsete tühikute otsimise ja eemaldamisega. Tulemus võib olla jahmatav.

Kui tühikute väära kasutust on hõlpus avastada ja liigsed tühikud eemaldada, siis hoopis raskem on tavatellijal tähele panna tähemärkide arvu suurendamist sõnavaliku teel.
Näiteks teler ja televiisor – mõlemad on õiged, ent esimeses sõnas on viis tähemärki,
teises koguni kümme. Ja tõlketellija ei pruugi olla teadlik, et hea keelekasutustava kohaselt
on reegliks, et sama sõna kahe paralleelse vormi olemasolul kasutatakse alati sõna lühemat vormi (nt eelistatum on kasutada kasutusjuhend kui kasutamisjuhend, ja pigem info kui informatsioon). Pikema sõnavormi kasutamine tõlketekstis on mõeldav ainult siis, kui tõlketellija ise on avaldanud soovi pikema sõnavormi kasutamiseks.

Kujutlege nüüd, et tõlkida on vaja paarisajaleheküljeline teleri kasutusjuhend. Mitu korda võiks selles juhendis esineda sõna „teler”? Aga kui selle asemel kasutada kõikjal sõna „televiisor” ja lisada eestikeelses tekstis täiesti liigne täiend „Teie” – kui palju suureneks tähemärkide arv ja koos sellega tõlketöö hind? Võrrelge: teler – 5 tähemärki; Teie televiisor –15 tähemärki. Või tüüplause „Lisainfot leiate lk 25–26.” (26 tähemärki). Ka sedagi lauset,
mida võib ühes tavalises kasutusjuhendis olla mitu korda ühel leheküljel, on võimalik kirjutada pea kaks korda pikemalt: „Lisainformatsiooni vaadake lehekülgedelt 25–26.” (47 tähemärki). Kui lisada veel mittevajalikud punktid lühendite järel ja palju teisigi sõnu, mida kas teadmatusest (aga professionaalne tõlkija, rääkimata siis tõlkebüroost ega tõlkeagentuurist, ei saa ennast sellise väitega välja vabandada!) või lausa pahatahtlikkusest kasutatakse pikemana kui peaks, siis võib tekkida probleeme ka teksti küljendamisel – vajalik tekst ei
mahu ettenähtud kohale ära.
Rääkimata sellest, et tõlketellija peab asjatult oma kukrut kergendama.

Allolevas tabelis on mõned tähemärkide arvu suurendava sõnavaliku näited.
Osa vasakpoolseima veeru sõnu ei ole ka terminoloogiliselt õiged, teiste asemel saab kasutada lihtsalt lühemaid sünonüüme. Vaadake, võrrelge ning tehke järeldused.