Tõlkimine

Tõlkimine, eriti oma emakeelde, võib tunduda maailma lihtsaima asjana: vaja on vaid sõnaraamatut ja võõramate keelte korral ka grammatikaõpikut või -käsiraamatut ning ülejäänu tuleb lausa iseenesest. Tarvis ju vaid teksti mõttest aru saada, mõtte edasiandmine raskusi ei valmista – kes siis oma emakeelt ei oskaks? Mõne juhusliku grammatikavea, mis võib tähelepanematusest või ununenud õigekirjareeglitest tingituna sisse lipsata, parandab speller … Kuidas on lood aga tegelikult?

Tõepoolest, sõnaraamatu ja grammatikaõpiku abil võib aimu saada, millest tekstis juttu on. Kas saate aga kindel olla, et tõepoolest kõigest õigesti aru saite? Kas mõistsite näiteks tähendusvarjundit, mis võib terve lause või isegi kogu teksti mõtte vastupidiseks muuta? Teinekord võivad pisikese eksituse tagajärjed olla korvamatud.

Alati ei piisa ka sellest, kui inimene oskab vastavat võõrkeelt; isegi keelekeskkonnas elamisest ei pruugi piisata. Jah, juhul kui inimene on seda võõrkeelt iga päev kasutanud, suudab ta üpris tõenäoliselt teksti tähendusvarjundeid mõista, kuid paraku ei pruugi ta olla võimeline neid korrektselt edasi andma. Mitte ainult õigekirjareeglitest tingituna – komade paigutamisest hoopis keerukamaks võib osutuda õigete sõnade leidmine, mõtte sõnastamine. Ilmselt on igaüks olnud kas või kordki elus olukorras, kus mõte on lausa „keele peal”, kuid välja öelda seda ei saa, lihtsalt õiged sõnad on kuhugi kadunud. Samamoodi võib juhtuda tõlkides.

Tõlkimine on omandatud oskus väljendada ühes kindlas kultuuriruumis ning inimtegevuse valdkonnas sõnastatud mõtteid teises keeles nii, et uue adressaadi jaoks jääb sõnumi sisu muutumatuks. See oskus omandatakse aastate jooksul praktiseerides, pärast seda, kui keele põhitõed on selged. Kahe või enama keele valdamine ei tee veel tõlkijaks.

Hea tõlge annab originaalteksti sõnumi täielikult ja täpselt edasi üle keeleliste ja kultuuriliste tõkete, mis eraldavad teksti autorit adressaadist. Näiteks inglise keelest eesti keelde tõlkimise korral võib originaaltekstis olla mainitud kas või ingliskeelset lastelaulukest – vihje, mis igal inglise kultuuritaustaga lugejal südame soojaks teeb, kuid eesti lugejale ei pruugi see midagi öelda. Tõlkija peab leidma analoogi, mis meie kultuuriruumis samamoodi mõjuks.

Häid tõlkeid loovad spetsialistid, kes tunnevad end koduselt nii lähte- kui ka sihtkeele kultuuris ning valdavad käsiloleva valdkonna erikeelt (terminoloogiat). Samuti tagab hea tõlke täpsuse ja terviklikkuse tõlkijate, toimetajate ja korrektorite hoolikalt koordineeritud koostöö.

Seega, tõlkimine ei olegi nii lihtne, kui arvata võiks. Tõlkimine, ka oma emakeelde, tuleks siiski jätta asjatundjate hooleks.

Keelekoda Tõlkebürool on pikaajalised tõlkekogemused. Veelgi kvaliteetsema töö tagamiseks kasutame tõlkemälu haldustarkvara SDL Trados. Aastate jooksul loodud andmebaas ja meie tõlkijate suured kogemused ning armastus oma töö vastu tagavad ühtse terminikasutuse ja täpse tõlke. Nii valmivad tööd kliendi määratud tähtajal sellise kvaliteediga, et võime alati tulemuse üle uhked olla.

Tõlgime väga paljusid erinevaid keelekombinatsioone. Tõlkeagentuurina tegutsedes pakume tõlkimisteenust ükskõik millisest keelest mis tahes keelde.

Eelkõige eelistame tegutseda siiski tõlkebüroona. Meie igapäevatöö on tõlkimine eesti, soome, läti, leedu ja vene keelde, kus püüdleme selle poole, et olla üks paremaid nende keelekombinatsioonide tõlketeenuse pakkujaid.

Meie tõlgete adekvaatsus ja usaldusväärsus on tagatud sellega, et ühe vähese – kui mitte ainsa – tõlkebüroona Baltimaades töötavad meil samas kontoris nii eestlased, lätlased, leedulased kui ka venelased.